Meie lugu
Luscher & Matiesen minevikust tänapäevani
Austame sügavalt meie kaubamärgi Luscher & Matiesen ning Eesti joogikultuuri ajalugu. Kasutame oma Muhu Veinitalu brändingus ja osaliselt ka toodete nimetustes Luscher & Matieseni ajaloost tuttavaid elemente. Allolevalt kutsume sind tutvuma meie looga, mis ulatub enam kui 115 aasta taha ja on paljuski seotud kogu Eesti veinitootmise ajalooga.
Väärikas pärand
Luscher & Matieseni lugu algab rohkem kui sajand tagasi, kui šveitslane Arnold Lüscher ja eestlane Paul Matiesen rajasid 1910. aastal Moskvasse viinavabriku. Oktoobrirevolutsioon pööras nende elu pea peale – ettevõtjad kaotasid kõik ning olid sunnitud Venemaalt põgenema. Saatus tõi nad härra Matieseni kodulinna Tallinnasse, kus 1921. aastal alustati uuesti tegevust, alguses tippveinide maaletoomisega.
Kahekümnendate teises pooles kujunes Luscher & Matiesen Eesti juhtivaks joogitootjaks. 1929. aastal rajati Toompeale Tiesenhauseni majja Eesti suurim veinitehas, mille võimsates keldrites oli käärimas ja laagerdumas rohkem kui 18 000 pange – üle 200 000 liitri veini. 1930-ndatel toodeti seal MATIESEN kaubamärgi all kuni 400 000 liitrit jooke aastas: marja- ja puuviljaveine, kangestatud veine nagu portvein, tokayer, sherry ja madera, ning paljusid teisi alkohoolseid ja mittealkohoolseid jooke. Juba tollal kandis ettevõte oma naturaalsete marjaveinide etiketil uhket lubadust: „Garanteeritud puhas marja- ja puuviljavein ilma piirituse ja kõrvaliste maitseainete ligi lisamata."
Nõukogude okupatsioon aga katkestas selle eduloo. Ettevõte natsionaliseeriti ning asutajad kaotasid taas kõik, mille olid üles ehitanud. Luscher & Matieseni nimi vajus aastakümnete vaikuses unustusse, kuid ei kadunud.
Väärikas pärand
Luscher & Matieseni lugu algab rohkem kui sajand tagasi, kui šveitslane Arnold Lüscher ja eestlane Paul Matiesen rajasid 1910. aastal Moskvasse viinavabriku. Oktoobrirevolutsioon pööras nende elu pea peale – ettevõtjad kaotasid kõik ning olid sunnitud Venemaalt põgenema. Saatus tõi nad härra Matieseni kodulinna Tallinnasse, kus 1921. aastal alustati uuesti tegevust, alguses tippveinide maaletoomisega.
Kahekümnendate teises pooles kujunes Luscher & Matiesen Eesti juhtivaks joogitootjaks. 1929. aastal rajati Toompeale Tiesenhauseni majja Eesti suurim veinitehas, mille võimsates keldrites oli käärimas ja laagerdumas rohkem kui 18 000 pange – üle 200 000 liitri veini. 1930-ndatel toodeti seal MATIESEN kaubamärgi all kuni 400 000 liitrit jooke aastas: marja- ja puuviljaveine, kangestatud veine nagu portvein, tokayer, sherry ja madera, ning paljusid teisi alkohoolseid ja mittealkohoolseid jooke. Juba tollal kandis ettevõte oma naturaalsete marjaveinide etiketil uhket lubadust: „Garanteeritud puhas marja- ja puuviljavein ilma piirituse ja kõrvaliste maitseainete ligi lisamata."
Nõukogude okupatsioon aga katkestas selle eduloo. Ettevõte natsionaliseeriti ning asutajad kaotasid taas kõik, mille olid üles ehitanud. Luscher & Matieseni nimi vajus aastakümnete vaikuses unustusse, kuid ei kadunud.
Taasleitud ja hinnatud
2009. aastal äratas kaubamärgi uuele elule Peke Eloranta, kelle kirg veinimaailma ja Eesti joogikultuuri ajaloo vastu pani alguse uuele peatükile Luscher & Matiesen brändi loos. Sündis ettevõte, mille keskmes on austus enam kui sajandipikkuste traditsioonide vastu - pilk aga kindlalt tulevikku suunatud.
Peagi leidis see lugu endale uue päriskodu Muhu saarel, kus ajalooline Lõo talu sündis uuesti Luscher & Matiesen Muhu Veinitaluna. Täna toimetame siin maailma ühes põhjapoolseimas veinitalus, kus kasvatame oma viinamarju, millest valmistame veine põhjamaise kliima eripärasid arvestades. Ja kanname tänulikult edasi Eesti veinikultuuri pärandit. Koos külalistemaja ja restoraniga on talust saanud koht, kus kohtuvad vein, toit, loodus ja külalislahkus.
Pea igal meie veinil on ka isiklik lugu. Üks esimestest kannab nime Ingrid Roose. See on austusavaldus Muhu Veinitalu peremees Peke kaasale Ingridile, kelle neiupõlvenimi sellele rosé veinile nime ongi andnud. Ajalugu, perekond ja looming ühes tervikus - see on tänane Luscher & Matieseni lugu.
Peame südameasjaks, et iga külaline tunneks end oodatuna ning lahkuks siit rikkamana – uute maitsete, teadmiste ja mälestuste võrra.
Taasleitud ja hinnatud
2009. aastal äratas kaubamärgi uuele elule Peke Eloranta, kelle kirg veinimaailma ja Eesti joogikultuuri ajaloo vastu pani alguse uuele peatükile Luscher & Matiesen brändi loos. Sündis ettevõte, mille keskmes on austus enam kui sajandipikkuste traditsioonide vastu - pilk aga kindlalt tulevikku suunatud.
Peagi leidis see lugu endale uue päriskodu Muhu saarel, kus ajalooline Lõo talu sündis uuesti Luscher & Matiesen Muhu Veinitaluna. Täna toimetame siin maailma ühes põhjapoolseimas veinitalus, kus kasvatame oma viinamarju, millest valmistame veine põhjamaise kliima eripärasid arvestades. Ja kanname tänulikult edasi Eesti veinikultuuri pärandit. Koos külalistemaja ja restoraniga on talust saanud koht, kus kohtuvad vein, toit, loodus ja külalislahkus.
Pea igal meie veinil on ka isiklik lugu. Üks esimestest kannab nime Ingrid Roose. See on austusavaldus Muhu Veinitalu peremees Peke kaasale Ingridile, kelle neiupõlvenimi sellele rosé veinile nime ongi andnud. Ajalugu, perekond ja looming ühes tervikus - see on tänane Luscher & Matieseni lugu.
Peame südameasjaks, et iga külaline tunneks end oodatuna ning lahkuks siit rikkamana – uute maitsete, teadmiste ja mälestuste võrra.
Dokumentaalfilm “Mahlakuningas” (2014) on lugu kaotustest ja võitudest. Filmi peategelane, üks kaubamärgi Luscher & Matiesen asutajatest, oli mees, kes suutis korduvalt edukaks ettevõtjaks saada ka siis, kui oli kõigest ilma jäänud. 1944. aastal pidi Toompea veinitehase viimane juht ja kaasomanik, Dimitri Matiesen, Rootsis taas tühjade kätega uut elu alustama. Oma 100. sünnipäeval külastas ta üle pika aja Tallinna, et jutustada enda ja veinitehase lugu. Tänapäeval teavad 1920.-30. aastatel Tallinnas Toompeal tegutsenud veinivabrikust vaid vähesed, kuigi see oli üks tolleaja suurimaid veini- ja mahlatootmisi Eestis.
Filmi reźissöör: Keiti Väliste
Filmi kestus: 43.03
Dokumentaalfilm “Mahlakuningas” (2014) on lugu kaotustest ja võitudest. Filmi peategelane, üks kaubamärgi Luscher & Matiesen asutajatest, oli mees, kes suutis korduvalt edukaks ettevõtjaks saada ka siis, kui oli kõigest ilma jäänud. 1944. aastal pidi Toompea veinitehase viimane juht ja kaasomanik, Dimitri Matiesen, Rootsis taas tühjade kätega uut elu alustama. Oma 100. sünnipäeval külastas ta üle pika aja Tallinna, et jutustada enda ja veinitehase lugu. Tänapäeval teavad 1920.-30. aastatel Tallinnas Toompeal tegutsenud veinivabrikust vaid vähesed, kuigi see oli üks tolleaja suurimaid veini- ja mahlatootmisi Eestis.
Filmi reźissöör: Keiti Väliste
Filmi kestus: 43.03